Lindude kohastumused

Raisakotkas on raipesööja, raibete söömiseks on kohastunud tugevad küünised ja jalad, et rebida söögiks parajaid tükke. Pea on raisakotkastel paljas, kuna nad peavad peadpidi raibetest paremaid palakesi otsima, seega on see väga hea kohastumine, et hoia ära bakterite paljunemist ja levikut üle kogu keha. Raisakotkas ei küti ise mitte kunagi, vaid ootab, et selle teeks tema eest ära keegi teine, harilikult toituvad nad mitmekesi, väga harva on näha üksikut isendit raipe kallal tegutsemas.

| 0 kommentaari

Jäälind on kohastunud eluks jõgede ääres. Oma kireva välimusega on ta kindlasti üks värvilisemaid linde Eestis. Jäälind varitseb sööki vee kohal olevalt istepuult. Saaki märgates sööstab ta pea ees vette ja haarab kala oma noka vahele. Sööst kala järele kestab vaid murdosa sekundist.

| 0 kommentaari

Igal linnuliigul on erinevad nokad, mille kuju on kohastunud nende toitumise järgi.

Tuttpütt - Tuttpütil on pikk ja peenike nokk, mis on abivahendiks tema põhitoidu - väikeste kalade püügiks.

Metskurvits - Metskurvits püüab toiduks oma pika noka abil mudast putukaid ja usse.

Suurnokk vint - Eesti värvulistest on suurnokk vindi nokk üks massiivsemaid. Nokk on vajalik tema mitmekesise toidulaua puhul. Toitub marjadest, vahtra- ja kuuseeseemnetest.

Hiireviu - Hiireviu terav ja konksus nokk on vajalik pisiimetajate ja värvuliste söömiseks.

| 0 kommentaari

Maailma linnad kasvavad pidevalt ja selle arenguga käib kaasas ka loodus. Mõned Jaapanis elvad varesed on urbaniseerumise koguni enda kasuks pööranud. Nimelt on nad õppinud linnaliikluse abil jagu saama ka sellisest toidust, mis oleks muidu kättesaamatu - kavalad linnud pillavad eriti kõvad pähklid tänavale, kus autorattad pähklikoored purustavad ja seejärel saavad varesed sööma asuda.

| 0 kommentaari